Four days later.

Kui naasta laupäevasesse postitusse, siis neli päeva on möödas ja kuku-või-pikali - mu juuksed on (peale korraliku peapesuprotseduuri ja täiesti töötlemata kujul) ikka veel enneolematult sirged, siledusest-siidisusest rääkimata. Mis omakorda tähendab, et minu loomulik lainelokk ja juuksesirgendajad sellega koos said ametlikult sügispuhkusele saadetud.

Selliseid imesid see keratiin teebki, loodetavasti kõigi lubatud nelja kuu vältel.

Fall mode.

Ja nii juba kolmandat nädalat.

O.P.I. küünelakk Suzi Says Da! (inimsõnu lihtsalt üks tumedapoolsem kerge punaka läikega tumepruun) tõukas troonilt minu koralltoonis suvelemmiku ja kuulutab sügist vasakule ja paremale, kõigi kümne küüne jagu.

Oh so straight.

Keratiinhooldusest juustele olete kuulnud?

Kui ma nüüd neli hooldusjärgset päeva üle elan, siis ma võin teile sellest lähemalt rääkida. Ja loodetavasti seda lõpmatuseni kiita.

From the top.

Eelmisel laupäeval tehtud jäädvustus esimesest õuekatsest Londonist kaasa tulnud Topshopi poolsaabastega. Pealtnäha ei saaks arugi, et nende all (teatud puhkudel isegi kergelt ohtlik) 14-sentimeetriline kõrgendus leidub.

Fashion empowerment.

Moeetendustele lisaks mahtus eelmisesse nädalatesse ka üks üsnagi liigutava ja mõtlema paneva näituse avamisüritus. Näitus Fashion Empowerment / Hooliv mood esitleb moodi, mis on tükk maad praktilisem ja läbimõeldum kui ehk tavalisematel moeetendustel nähtu.

Näitusel esitlevate riideeksemplaride loomisel on arvestatud hoopis näiteks vaegnägijate, värskete emade ja liikumispuudega inimeste vajadustega, mis on tükk maad enamat kui tavapärane peab-hoidma-sooja-ja-olema-veekindel. Kuigi ka disainiilu leidus riiete hulgas palju, siis praktilised lahendused olid seekord seatud esikohale.

Sellest ka hooliv faktor ja taustaks mängivad videoklipid neid samu riideid kandvatest inimestest kinnitavad kui tänuväärt ja armsa ettevõtmisega tegemist on.

Näitus jääb avatuks 9.oktoobrini, Rotermanni kvartali pruuni maja 2.korrusel. Rohkem infot ürituse Facebooki lehelt siit.

TFW recap.

Vaatamata viperdavale tervisele sai tegus moodi täis nädal piisavas koguses läbi käidud ja ohtralt emotsioone pakkusid nii pesupehmendi pakid kui ootamatud kileviinerid. Ja siis muidugi ka moedisain ise.

Kui ma kiiruga peaksin nimetama kõige rohkem meelde jäänud kollektsioonid, siis kindlasti nimetaksin Kristel Kuslapuu, sest tema kudumid oleksid lumiseks koduõhtuks lihtsalt ideaalsed ja näeksin ennast kerra tõmbamas niimõneski neist. Ma ei tea küll, milline peab olema see talvemantel või -jope, kuhu alla selline kogus lõnga mahuks, aga koduse olemise puhul .. piisab ka valgetest kootud sukkadest. Vaimustus oli igatahes suur.

Siis võiksin ma lõpmatuseni rääkida, kui vaimustuses olin ma Oksana Tanditi mummudest ja läbilõhki šikist kollektsioonist. Võttes korraks appi väljamaise väljendi ütleksin 'it blew me away!' Nii naiselikud kleidid ja kostüümid tekitasid paratamatult tahtmise selja veidi sirgemaks tõmmata.

Ja issand, kuidas ma tahaks teada, kust olid pärit kõik modellide küljes olnud ehted!

Ja muidugi lisaksin kõige eredamalt meelde jäänud grandioosse Kolmlõike, kus pidin etenduse suures ootuses (sõna otseses mõttes) peaaegu minestama. Aga see oli ilmselt pigem variant, kus mu keha üritas mulle öelda, et palavik ja kõrged kontsad ei pruugi olla just kõige parem kombinatsioon. Etendus oli aga võimas ikkagi.

Minu mälu järgi ritta pandud eelistus aga ei tähenda, et vähem tunnustust oleksid väärt ka teised moenädalal üles astunud kollektsioonid ja disainerid. Liivia Leškin üllatas positiivselt uutmoodi värvivalikuga, Liina Stein pakkus midagi just nahka-armastavale-minule ja üsnagi korralikult jäädvustus mällu üks lendlev lilla Lilli Jahilo kleit. Embassy of Fashion oli kõrgtasemeline nagu alati (ja neilt vähemat ei oskakski enam tegelikult oodata) ning Kirill Safonov jäädvustus enamikule imselt mällu kui disainer, kes pani oma modellidele viinerid pähe. Furoor missugune, aga pakkus omamoodi lõbu küll.

Järgmisel aastal siis äkki uued trikid.

Piltidel ülevalt alla: Embassy of Fashion, Kirill Safonov, Liina Stein, Embassy of Fashion, Lilli Jahilo, Kristina Viirpalu

The finale.

Kuigi fotoaparaat pungitab eelmiste päevade moeetenduste pildidest ja kommenteerimist jaguks tegelikult nii et vähe pole, siis lükkaks kõik sellega seonduva veel üheks päevaks edasi ja võtaks Tallinn Fashion Week'ist viimast. Ja seda just tänaõhtuse Kolmlõike näol.

It's fashion week, baby!

Läheb lahti! Nukud moelavadele ja käed aplodeerimiseks valmis.

Loodame siis ainult, et tormine ilm kontsasid alt ei pühi.

Sunday errands.

H&M'i hall kampsun, leather-like püksid Zarast, mugavad baleriinad ja väikesed aksessuaaride sähvatused. Nii ajab oma asjad ära küll.

Kampsun ja baleriinad - H&M, püksid - Zara, käekott - Lindex, kõrvarõngad - Topshop, käekell - Michael Kors

Louis, I think this is the beginning of a beautiful friendship.

Viimasel reisi päeval, võimalik, et mingisuguse meeltesegaduse raames, lõpetas minu käe otsas paberkott, mille sisse oli pakitud maailma kuulsaimas mustris klassika.

LV Keepall reisikott rändas äkitselt must-buy-before-I-die nimekirjast must-buy-before-I-leave-London nimekirja ja muu on juba mõne päeva tagune ajalugu.

Tulevas ilusas sõprussuhtes ma siinpuhul igatahes ei kahtle. Ükskõik, kui kinni makstud see ka ei oleks.

Buy, bought, bought.

Väike suts Londoni ostudest.

Ja piltidelt suutsid veel välja jääda beežid baleriinad, pruunikas toonis pontšo, lademetes Galaxy šokolaadi ja järjekordsed Primarki pidžaamapüksid pehmematest pehmemate susside-sokkidega.

Seda ma üldjoones selle all mõtlesingi, et ostutuur pettumust ei valmistanud.

Piduliku lõpu sai aga Londoni külastus ostu näol, mida mitte-keegi-ei-näinud-tulemas ja mis väärib kohe kindlasti omaette erilisemat laadi tutvustust.

London photo diary.

Nädal mööda lennanud ja London on sellekski korraks selja taha jäänud.

Ostutuuri mõttes taaskord suurepärane, ilmastiku osas kergelt pettumust valmistav. Lisaks võiks muidugi viriseda ummistunud ja ehitust täis metrooliikluse ning ajutiselt suletud V&A moesaali üle. Teisest küljest pakkusid rõõmu nii tõusvad kohalikud bändid kui jätkuvalt oma geniaalsusega hiilgavad klatšiajakirjad ja loomulikult ainult ühel päeval läbi käimata jäänud teadagi-milline-ostutänav. Plussid-miinused kokku ja lemmiksuurlinna tiitel jääb sellele punaseid busse täis metropolile igatahes alles.

Ehk siis kuumalainest paduvihmani, loomaaiast õhtuste shandy pintideni. Heakskiitvad noogutused Tate Modern'i neljanda korrusel vasakpoolses tiivas ja ilmselgelt liiga palju soola ja äädika maitselisi krõpse. Mainimata ei saa jääda ka Suured Ben'id ja suured ostutšekid. Need viimased võtaks hiljem ka lähemalt ette.