I don't normally do prints.

Aga kartuses, et tegemist on viimase suvise nädalavahetusega, said vanad head prindi-pidžaamakad veel viimast korda jalga tõmmatud. Tulemuseks ei muud kui paras kahetsus, et need suve jooksul nii harva avalikkuse ette jõudsid. 

Better luck next (summer)time?

Püksid - Zara, pluus ja kingad - Mango, käekell - Michael Kors, päikeseprillid - Ray Ban

Polhem, you little devil ♥

Mõtlen seda ainult parimas võtmes ja saadan kummarduse Polhem PRile, kelle kingikoti tõttu pidid mul käed otsast kukkuma. Olge te tänatud, tõesti! Aga nüüd asjast ka.

Polhem PR on siis üks vähestest showroomidest, mida meil Eestimaa pinnal leida võib ja neil on tore traditsioon kutsuda aegajalt külla moemeedia tegelasi, et anda ülevaade, mida näiteks sügisel kaubandusest leida võib. Viimane selline üritus toimus neljapäeval ja kui mu Instagrami jälgijatele võis tunduda, et sügis on ainult must-punane-kirsikoogine, siis tegelikult on oodata üsna põnevaid asju Marks & Spencerilt, eriti mantlite vallas, Triwa käekellade valik on jätkuvalt sümpaatne ja loomamustrite armastajatele võin kinnitada, et see hullus ei ole kohe üldse vaibumas. Vähemalt New Yorkeris.

Meigitrendide kohapealt oskan mina üsna vähe kaasa rääkida, aga peale mõningast tutvust kingikotist leitud põsepunaga kahtlustan, et sellest võib minu uus sügissõber saada küll. Efektsuse mõttes võin kinnitada, et see tegelikult ongi mu elu esimene põsepuna. 
Seega kui väga vaja, võin trendiks ristida kõige selle proovimist, mis seni ehk nii vajalik ei tundunud. Ja mis iseenesest läheks isegi kokku mu varasema vöö temaatikaga ..

Rebel without a .. belt.

Teate, kuidas targemad ikka ütlevad, et kui miski poes ei tundu päris õige, siis parem on see alati ostmata jätta? Ma siis otsustasin, et ma olen see erand, kes reeglit kinnitab.

Asi on nimelt selles, et ma ei ole eriline vööde inimene. Mu vööde kogu koosneb enamjaolt nendest jõledatest vöödest, mis erinevate kleitide või kampsunitega poes kaasa sokutatakse. Kuid nüüd oli mul vaja vööd puhtpraktilisel põhjusel ja peale seda, kui suutsin end kohaliku poevaliku peale täiesti välja vihastada, haarasin kaasa kõige inimlikuma variandi, mis mulle ette jäi. 

Ja mis see siis nüüd on .. veits "kauboi"? 
Kuidas iganes seda kutsutakse, kulub mul kergelt aega ennem, kui sellega korralikult harjutud saab. Kuigi filosoofilises võtmes loodan, et see valik arendab mind inimesena ja teeb avatumaks erinevatele uutele kogemustele, mida seni pole proovida julgenud.

Ja kui see kahe kuu pärast peaks Basaaris lõpetama, siis ma eeldan, et kõigile jääb meelde, et kui miski ei tundu poes päris õige, siis reeglite vastu mässamine viib tõenäoliselt sihile ainult väljamaistes moeseriaalides. 

Oh, boy, have I been waiting for you!

See ei ole just eriline saladus, et ma olen üsna mugav inimene, kui asi puudutab minu jaoks oma aja ära elanud esemeid. Ma rääkisin seda siis, kui Siison Market pakkus eriti mugavat võimalust oma kraamist vabanemiseks, ja mul on tunne, et nüüd hakkan ma sellest rääkima igas võimalikus suunas, sest avalikuks on saanud kodumaine ja veel üsnagi värske telefonirakendus Basaar. 
Tegemist siis ääretult lihtsaks tehtud ostlemise ja oma asjade müüki paiskamise rakendusega, kuhu minul läks oma esimese eseme üleslaadimisega umbes 2 minutit. Ja ma isegi ei liialda, kui ütlen, et mul on plaanis sinna müüki paisata vähemalt kolmveerand oma riiete, jalanõude, ehete ja muude aksessuaaride varamust. 

Aga eks uurige ise järele - kasutajanimeks aljona_s ja olete enam kui teretulnud kaupa tegema. Rakenduse enda saab kätte App Store'is.

Something old, something new and something blue.

Mulle tundub, et mu viimased valikud panevad kõiki varsti uskuma, et ma mujale kui Zarasse poodlema ei jõuagi. Ja kui mu selga koguneb midagi eelmise aasta käigust, midagi kergelt värskemat ja midagi viimaselt allahindluselt (et inimesed ikkagi usuksid, et olen võimeline kandma ka muud kui ainult musti nahkpükse), siis peaksin tõsiselt kaaluma 1) Zara ametlikuks ja suurejooneliselt tasustamata jäänud saadikuks hakkamist, või 2) keelduma sinna kiirmoe saatana pessa sisse astumast. Vähemalt kahe kuu jooksul. Või jätkugu minus jõudu, et üks kuugi vastu pidada.

And it's August.

Vahepeal on asi jõudnud täiesti ootamatult sinnamaale, et meil on käes august ja viimasest märguandest siin leheküljel on möödas juba kuu (või siis isegi natuke üle). Vahepeal olen saanud aasta vanemaks, ehk isegi ka targemaks, vahepeal on saadud parajates piirides suve nautida ja nüüdseks peaks omadega üsna valmis olema ka MOODi järjekordne number. 
Lisaks on blogil endal vahepeal täis tiksunud neli (!) aastat eksisteerimist ja kui ma oleksin neli aastat tagasi teadnud, kuhu see kirjutamise ja moepoolne huvi-hobi mu ükskord viib, siis ma oleks ilmselt ise ka pikali kukkunud. 

Seega ma tervitan teid kõiki nii uute aastakäikude kui taaskordse augusti puhul ja üritan lähiajal oma näo (või kirjasõnaga) siia tihedamini jõuda!