Two weeks notice.

Videokiusatus kahe nädala pärast aset leidvale päris meie oma moenädalale. 

Ohtralt lisainfot leiab TFW'i Facebooki lehelt http://www.facebook.com/tallinnfashionweek ja arvestades seda, et sellise ürituse piletid kipuvad minema kui kuumimast kuumimad saiad, siis viimasele hetkele nende ostmist jätta ei soovitaks.

Please be in stores.

Nagu näha, siis ettevalmistused Oxford Street'i tarbeks on täies hoos.

Piltidel esindatud H&M, Topshop ja River Island.

Well, if you got to have one.

Ilmselt ei tule just paljudele sülearvuti kotti valides pähe selliseid mõtteid, et miks ei võiks see kott olla näiteks Marc Jacobsi oma. Või Marc by Marc Jacobsi.

Mulle millegipärast tulevad.

Simplest thing.

Eilse sünnipäevapeo eel.

Taasavastasin riidekapist mõne hooaja vana Lindexi pluusi ja panin ta paari väheke värskema seelikuga. Lihtsamaist lihtsam.

Mulle ikka meeldib, kui riietumisprotsess nii sujuvalt läheb. Ja kui see peol end igati ära tasub.

Pluus - Lindex, seelik - Zara, kõrvarõngad - H&M, sõrmus - Pilgrim

Marine gold.

Meremehetriip, natuke köit ja piisake kulda.

Terve hommiku vaimustusin oma kombineerimisoskusest.

Kampsun - Lindex, kaelakee - Asos

Kui aga muudest asjadest rääkida, siis vaikselt on hakanud meenuma ja kohale jõudma, et järgmine nädal seisab ees üks reisilaadne visiit Suurbritannia pealinna.

Paneb südame sutsu kiiremini põksuma küll (tuks-tuks-Topshop-tuks-tuks-River-Island).

The opening.

Mõni postitus tagasi tutvustatud näitus 'Uus Põhjamaade moeillustratsioon' sai eelmise neljapäeva õhtupoolikul piduliku avapaugu. Lõpuks ometi sai kõigile joonistustele isiklikult pilgu peale heita ja uskuge mind, seda ahhetamist ei jaksanud mu kaaslane ära kuulata.

Suures A1 formaadis moeillustratsioonid on ikka tükk maad enamat, kui ajakirjasuurused variandid. Ja kuigi eriliselt kippusin (positiivses mõttes) kinni kiiluma Laura Laine tööde ees, siis suure kummarduse ja aplausi on igati ära teeninud absoluutselt kõik moeillustraatorid, kes näitusel esindatud on. Ausalt.

Ja nagu eelnevalt juba mainitud sai, siis näitus ise on tasuta ja jääb avatuks 18.septembrini, nii et astuge kindlasti Rotermanni kvartalist läbi.

And then I took them out for a spin.

Püksid ja kõrvarõngad - Lindex, nahktagi - eBay, T-särk ja kingad - Asos

Got the shoes.

Ja need on sinised!

Tuli välja, et minu külmade toonide armastus võidab niimõnegi kingalahingu. Ükskõik, kui palju ma ka ei üritaks teist teed pidi minna.

A day at the Expressions.

See on tõsi, mida nad räägivad. Leides enda eest riiulite ja riiulite jagu kõikvõimlike ehteid, tunnedki sa ennast täpselt nii nagu väike laps kommipoes - sa ei tea, millest kinni haarata ja millega see unelm lõppeda võib.

Minu reaalsus oli aga üsnagi töine. Nimelt käisin üles pildistamas (koostööliselt vajalike) värskelt saabunud sügis-talviseid Expressionsi ehteid ja ma oleks võinud seda sinna tegema jäädagi, sest see valik oli lihtsalt ülemõistuse suur. Ja ma räägin ehetekastidest, mida oli kahe korruse jagu ja enamgi veel.

Olles üks oma tutvumisringkonna suurimaid ehtearmastajaid, sobis selline pärastlõuna mulle muidugi ideaalselt.

Ja kuigi koju jalutasin ma tühjade kätega, suutis mulle fotomälestustele lisaks veidi erilisemalt meelde jääda niimõnigi uue kollekstiooni pala. Üks umbes nii suurt ja massiivset laadi, teine imeilusasti narmendav. Ja kõige erilisemalt ilmselt üks briljantroheline paar (mis minu silmis oleks lihtsalt imeliselt sobinud mu laupäevase folgiseeliku ja -maika juurde).

There has to be a first of everything.

Ja ma julgen väita, et minu esimene folgipidu läks just nii imeliselt, kui see üldse minna oleks saanud.

Käsmu kapteniküla, Viru Folk, suurepärane seltskond ja laupäeva (üllatuslikult head) muusikalised etteasted andsid kokku ühe ütlemata mõnusa olemise. Lubadus järgmisel aastal tagasi tulla sai salamisi antud juba päeva esimeses pooles.

Ilmataadile muidugi ka kõva kummardus, et ta lasi selle päeva mööda saata just pika seeliku ja maika väel. Igatsesin terve suve selle kombo järele (mitte nii väga ilma, vaid senimaani puudu olnud seeliku pärast).

Top - United Colors of Benetton, seelik - Zara, gladiaatorid - ABC King, käekell - Michael Kors, prillid - Gucci, kõrvarõngad - H&M

And God created fashion illustration.

Ma ei ole kindel, kas mulle (heas mõttes) maksis kätte minu 24-tunni-kunsti teemaline postitus, aga ühel päeval saabus postkasti vägagi eriline kutse, mis lasi mul lähemalt piiluda veelgi imelisemasse moeillustratsioonide maailma.

Nimelt toimus Polhemi showroom'is väike kogunemine, 6 blogijat, 4 tegijat, teemaks läks kõik uute ja põhjamaiste moeillustratsioonide telgitagustest kuni Londoni rahutusteni välja.

Mulle isiklikult natuke võõrast moeillustratsioonide maailma tutvustasid Helen Saluveeri juhtimisel vägagi vabas ja mõnusas vormis Toomas Volkmann, Marju Tammik ja Kätlin Kaljuvee. Viimased kaks on ka ise moeillustreerijad ja jagasid meeleldi oma joonistusprotsessi tagamaid.

Mul polnud tõesti õrna aimugi, millest ajendatult moeillustratsioonid sünnivad ja kas üldse on vaja midagi konkreetset millest ajenduda (vastus on, et ei ole). Ma ei teadnud, et käsitsi joonistatud pildikesi arvutis kohendatakse ja ma ei olnud kunagi süvenenud sellesse, mis tunne on võtta ette gigantne paber ja seista vastamisi raskustega, mis just paberi formaadist tuleneda võivad.

Väikest viisi võhikule poleks paremat sissejuhatust tulevale näitusele korraldada saanud.

Siirad tänud veelkord Helenile kutse eest (koogitükist ja kommikotist rääkimata) ja huvilised, külastage kindlasti näitust ennast ka, Rotermanni kvartalis, 19.augustist alates.

2.

Sama ootamatult kui eelmise aasta number 1, on kätte jõudnud sellel aastal ka number 2.

Nimelt tähistab OH, I'M SO OBSESSED! täna oma teist sünnipäeva!

Vahepeal kolinud, vahepeal muutunud, kuid ikka vapralt edasi tegutsenud. Ja nagu sünnipäevadel ikka kombeks, edastaksin väikese kõne raames maailmatusuured tänud mu (viitsimist ja kannatust täis) fotograafidele ja kõikidele imelistele lugejatele-kaasaelajatele, kes kuidagipidi siia lehele jõundud (ja pidama jäänud) on!

Same thing, different scenery.

Veel kaks jäädvustust eelmisest esmaspäevast, sama kookon, sama fotograaf. Ei saanud lasta neil vanalinna kaadritel raisku minna.

Finally figured out how to keep my jewelry.

Mida ma aga välja ei figureerinud on see, et see (iseenesest üsnagi kena) alus-kandik-kasvõi-taldrik peaks vähemalt kolm korda sama suur olema, et arvestatava osa minu ehetest ära mahutada.

Popimate palade demonstreerimiseks sobib muidugi ideaalselt, aga sellele vaatamata otsingud jätkuvad.

After office casual.

Tabatud Rävala puiesteel.

Pakun, et see võis olla teisipäev ja kell oli just hiljuti saanud 17.

Pintsak ja kõrvarõngad - Asos, top - H&M, retuusid - Lindex, käekott - Oasis, gladiaatorid - ABC king, käekell - Michael Kors, prillid - Gucci

Should I?

Või ei peaks?

Ja kui ma äkki ikkagi peaks, siis kes nüüd selle värvilahenduse dilemma ära lahendab?

They call it cocoon.

Nimed nimedeks, olgu nad seotud ilma nägevate liblikatega või mitte.

Justkui saatuse mänguna silmasin taolist tegelast ei-suuda-mitte-meenutada-millises blogis (samas võis vabalt olla ka misiganes tumblr) ning päev hiljem oli postkastis Lindexi uudiskiri, mis kuulutas, et esimesed sügishooaja pärlid (nende seas ka beežikas toonis kookon-kimono-kardigan) on juba saabunud. Milline suurepärane ajastus!

Ja paari esimese kandmiskorra järel tundub mulle, et tegemist võib olla ühe huvitavaima pealevisatava riidetükiga, mis oma tee minu riidekappi leidnud on.

Imeliste jäädvustuste eest vastutas Liisa ja tänavastiili austajatele on tal niimõndagi lisaks pakkuda.

Kookon ja retuusid - Lindex, T-särk - Asos, gladiaatorid - ABC king, sõrmus ja käevõru - Pilgrim, prillid - Gucci