For the New Year's.

Et šampusepokaalide kõlinat jaguks varajaste hommikutundideni!

Few new bags.

Üks imeline beežis toonis minunimelise sildiga jõulukuuse alt leitud rahakott ja üks ootamatult teele ette jäänud 'väike ilu kott'. Minu silmis on mõlemad nii piisavalt suurepärased, et vahet ei ole kummas need mündid või juukseklambrid lõppude lõpuks oma koha leiavad.

Thank you, Santa!

Ja oleks ma teadnud, et see raamat nii gigantne on (A3 äkki?), oleksin ma Jõuluvanalt selle jaoks ka eraldi metallriiuli tellinud.

May all your nights be merry and bright!

Kauneid jõuluhetki, kallid lugejad!

In the dollhouse.

Eelmisel neljapäeval sai läbi põigatud Tallinn Dollsi värskest pesast ning nauditud nende jõulude raames toimunud koosviibimist. Sai mekitud mõnda Vana Tallinna kokteili, selga proovitud mõnda jakikest ning jälgitud julgemate ja edevamate fotosessiooni.

Jagus ka ekstreemsust kahe kobaka metallredeli ja riidepuu näol, mis mulle kõik pähe oleks sadanud, kui mind poleks ümbritsenud paar hea reageerimiskiirusega inimest. Siinkohal minu siirad tänusõnad.

Tänu- ja kiidusõnad muidugi ka Tallinna Nukkudele endale, kelle üritustelt on alati meeldiv läbi astuda ja kelle kollektsioonidest ma iga korraga üha rohkem neid 'sind näeksin küll oma riidekapis' asju avastan.

And it turned out something like that.

Ainult et kokkuvõttes ikkagi ilma krunnita.

Pluus ja seelik - Zara, kõrvarõngad - Asos

Getting ready.

Graafikust küll kergelt maas, aga õnneks mitte nii lootusetult, et ei jõuaks kogu ettevalmistust paari illustreeriva pildiga täiendada.

Wishing on a star.

Ja ilmselt keegi neid soove kuskil kuulda võttis (DHL? DPD?), sest kõrvarõngad jõudsid kohale täpselt õigeks ajaks, et need homme pidulikult kõrva panna.

Those colors!

Vaieldamatult terve aasta lemmikuim Briti Vogue'i kaas!

Goes well with dark, too.

Kampsun - Mosaic, kaelaehe - H&M

Discovering the old.

Mulle tundub, et see on tõsi, mis räägitakse. Et igaks asjaks on oma aeg. Ehetekuhjast leitud kaelaehe jäi peale soetamist kuidagi tähelepanuväljast välja, kuid nüüd (oma pool aastat hiljem) tundus olevat igati kohane.

I'm still here.

Olles igati kergelt mõjutatav hallist ilmast ja ilusatest tootereklaamidest ei ole minu viimased päevad endast kujutanud muud, kui kõikvõimalike vabanduste leiutamist, et jätkata võimalikult soojas ja kuivas püsimist, ja obsessiooni Joiki vannitrühvlite järele.

Õnneks on vähemalt üks osapool sellest loost leidnud nüüdsesks oma õnneliku lõpu.

Ilmaga tuleb aga veel tegeleda.

Home office.

Vahelduseks meeldib küll.