Välismaiste moegigantide ihalusest teeks vahelduseks tagasipöörde kodumaiste moeloojate suunas ja räägiks ühest meeldivast õhtust, mis leidis aset juba omajagu aega tagasi.
Kui ajas veel rohkem, lausa eelmisesse aastasse, tagasi minna, siis olin ma vägagi kurb, kui ei jõudnud omadega Piret Pupparti loodud Uschanka esmakollektsiooni esitlusele. Läks õnneks piisavalt hästi ja kutse uue - kevad/suvi 2014 - kollektsiooni esitlusele prantsatas postkasti nagu kellavärk.
Plaanid paigas, jõudsin kohale algusajast isegi varem ning võtsin suurima heameelega koha Zero kaupluses sisseseatud esireas, ja asusin ammutama kõike, mida Piret Puppart väikesele valitud seltskonnale näitas ja rääkis. Ja olgu öeldud, et jutt ei piirdunud viisaka tervituskõnega, vaid toimus tõeline kollektsiooni esitlus, kus disainer rääkis algusest lõpuni läbi kõik lõiked ja kõik detailid, mis välja astuvat modelli kaunistasid. Väga kuuekümnendate moedemm.
Iga kleidi, iga pluusi, iga käekoti juurde oma lugu, ja mulle hakkas vägagi meeldima mõte, kui teisedki Eesti moedisainerid nii avatult oma loomingust esitlustel räägiks .. Lihtsalt väike mõte ja nii (mis võibolla peidab endas ka suuremat laadi soovitust). Mis aga kindel, on see, et kollektsioonile langes sellise lähenemise puhul täiesti teistmoodi pilk ja Pireti soojad ning inspireerivad lood jäävad mulle ilmselt veel pikemaks ajaks südamesse. Või kui sõnad peaksidki natuke hääbuma, siis see imeline rebane on oma koha seal päris osavalt kindlustanud.
