Look of the day.

Baby Phat Fall 09. Sest mulle lihtsalt meeldib.

They call it Power Belt.

Kuid pettuma peavad kõik need, kes nüüd lootsid, et juttu tuleb vöödest, mida üle mõistuse musklis vennad jõusaalis kannavad. Siin blogis siiski veidi naiselikumad asjad.
Mina oma peas olin juba arvestanud sellega, et laiad vööd keskkoha rõhutamiseks on sooo yesterday. Aga tuleb välja, et siiski mitte, sest see olevat üks selle sügise jätkuvatest trendidest. Mis iseenesest ei ole halb uudis, sest annab pea igale riietusele selle 'extra' juurde küll. Ja kui arvestada seda, kui vingeid vöösid poed täis on .. siis pean endale meeldetuletuse panema - osta uus vöö.
Igatahes. Suured moemajad ehivad oma modelle just nende 'jõuvöödega' (eesti keelde on alati nii tore asju otse tõlkida), seega miks ei võiks seda teha meiesugused lihtsurelikud. Külmal ilmal kampsuni alla, kampsuni peale. Variante oi-kui-palju.
Ja asja juurde kuuluv näitematerjal sügis/talv 2009 kollektsioonidest:

Balenciaga:



Derek Lam:



DVF:



Gucci:



Hermes:



Louis Vuitton:





Marc Jacobs:



Stella McCartney:



Vera Wang:



YSL:



P.S. Üks linnuke siristas, et meie kohalikud disainerid on enda poodidesse vägagi taolisi (ja mõndasid isegi veel lahendamaid) vöösid müüki paisanud. Keep your eyes open.

I'm going to have some issues, September issues.

Uus kuu, uus kuu. Ehk siis aeg rünnata ajakirjalette. Ja kuigi kipun eelistama välismaiseid (põhiliselt UK) ajakirju meie väljaannetele siin (andestage, aga nii see on), siis meeldib mulle ikkagi kohalike uudistega kursis olla.
Eesti ajakirjade juures on hea see, et kui miskit piltidel nähtust ikka jubedalt meeldima hakkab, siis suure tõenäosusega saab selle ka kuskilt kohalikust poest kätte ning teiseks mahub nende otse-emaajakirjast-kopeeritud-ja-kehvasti-tõlgitud artiklite vahele mitmeid tõeliselt andekate Eesti tegelaste kirjutatud lugusid.
Kui miskit põnevat silma jääb, annan teada.

I wish I had a headband head.

Ma ei kujuta ette, mille eest mind niimoodi karistatakse, aga kurb tõsiasi on see, et mulle lihtsalt ei sobi peapaelad. Tee, mis tahad. Peavõrud sobivad ilusti, aga laiad peapaelad .. ütleme siis - they just don't compliment me at all. Ma ei tea, mismoodi see võimalik on. Ja kuigi praegu ei ole peapael just kõige kuumem must-have, siis ikkagi siin-seal neid kellegi peas või poes rippumas nähes läheb meel natuke kurvaks.
Ja siis ei ole lihtsalt teha muud, kui lohutada end sellega, et õnneks lähevad peavõrud iga päevaga ikka aina värvilisemateks ja sulelistemateks. Parimas võimalikus mõttes.

Kui trükite Google'isse sisse märksõna 'headband', siis saate veel parememini aru kui sulelisteks-värvilisteks.
Hea on ka muidugi see, et tavalist peenikest peavõru ei ole üldsegi keeruline kaunistada nii, et see teeks niimõnelegi poevõrule silmad ette. Lipsud, prossid, roosid, suled. Kõik saab käiku lasta, kui vähegi viitsimist on.

Aga vaatamata sellele olen ma tulevikus arvatavasti ikkagi piisavalt naiivitar, et jätkan igasuguste lahedate peapaelte ostmist lootuses, et ükspäev nad veel hakkavad mulle sobima (praegu on neid mul kokku ostetud näiteks neli).

Back to school, or not.

Siinkohal tervitaksin kõiki koolijutse (ja ülikoolijutse mõningase hilinemisega), kelle jaoks 1. september (või mõni päev siia-sinna) on tähtis päev. Ja ise poetan sisimas pisikese pisara, kuna see on mul üle 15 aasta esimene sügis, mil koolipink mind enam ei oota. Sad, so sad.