Tuesday, October 6, 2009

Gigantic FIBIT post. Probably the last one.


Täna on mul lõpuks-ometi-ei-suutnud-juba-ära-oodata-FINALLY vaba päev ehk siis väga hea võimalus võtta nädalavahetuse melu pikalt ja laialt kokku. Nii paljust tahan rääkida (ja ka räägin), et ei tea kohe, kust pihta hakata. Algusest oleks muidugi kõige loogilisem, kuid võib juhtuda, et naiste loogika saab võimu ja tuleb üks väga segane värk. Üritage siis kuidagi jälgida.
Kõige pealt võin ma öelda, et enda FIBITi jaoks vabatahtlikuna välja pakkumine oli üks viimase aja parimaid otsuseid. Ja isegi see, kui väsinud või vigased (kontsaõnnetus) mu jalad pärast olid, ei suutnud vähendada seda joovastavat õnnetunnet, et olen olnud osa (ja küllaltki arvestatav osa) millestki nii suurest. Ja muidugi moega seotust. Ühesõnaga igapäevaellu naasmine ei ole olnud kerge.
Ja nüüd võibki ette võtta kõik need asjad, mis mu sel nädalavahetusel nii õnnelikuks tegid. Lavatagune melu oligi päriselt nii melune kui arvasin. Modellid tormavad ringi, riided lendavad. Ja siis astuvad ülimalt rahuliku näoga lavale (mitte, et ma neid laval väga palju näinud oleks, ma põhimõtteliselt elasin backstage'is, aga kujutan ette, et umbes nii see olla võis). Igatahes tore, et sain abiks olla. Nii ülikalleid prille kätte andes, salle ümber kaela mähkides, kleidilukke lahti tehes, kui ka väikeseid lapsi lõbustades.
Ja väikestest lastest rääkides, oli meil lavataga oma pisike paparatso Laura, kes klõpsis kõike ja kõiki, seega tema kaameras (või oli see hoopis tema vanaema oma) peaks olema kõige parem ülevaade backstage'i hullusest.
Väike Laura (nunnumeeter-nunnumeeter):



Showdest nii palju, et põhilised olid muidugi Folktronic, Seasonless ja Green is the new black. Pireti valitud muusika Folktronicu jaoks oli üleprahiäge. Kennethi Seasonless oligi just nii ajatu ja klassikaline ja kõik meesmodellid nägid ikka 'voah!' kui šikid välja (eriti neis Hugo Bossi ülikondades-mantlites). Ja Estrile muidugi kiidusõnad rohelise mõtlemise eest. Ma ei saa öelda, et nüüd see show oli minu lemmik ja see ei olnud, vaid mul olid igast etendusest päris mitu lemmikkomplekti:

Folktronic - stilist Piret Puppart:







Laavin seda Pepe Jeansi teksajakki:



Seasonless - stilist Kenneth Bärlin:



Lemmik:



Ja oh, need Chaneli prillid:



Expressionsi ehete esile toomiseks modellide selga pandud Montoni mustad pintsakud pidid just pigem nähtamatuks jääma, aga mina jäin nimelt just neid vaatama, ja ehted ja muud kulinad olid täiesti teisejärgulised. Ilusad pintsakud, noh:





Green is the new black - stilist Ester Kannelmäe:







Kui nüüd see kokkuvõte omakorda kokku võtta, siis on mul eriti hea meel selle üle, et mind korraldustiimi üldse võeti, nii palju usaldati ja pea igasse aspekti kaasati. Sain nii palju uusi tutvusi ja õppisin oi-kui-palju uut. Lisaks meeldisid mulle ka sellised pisiasjad nagu võimalus Vivienne Westwoodi kampsunis ringi keksida (and I looked pretty pretty fly!) ja et FIBITil kasutati ainult väga normaalsetest mõõtudes modelle. Pluss veel muidugi see, et neljapäeval läks meil ettevalmistustega nii pikalt, et nii muuseas saime jääda Kaubamaja moeõhtule (mis muidu tundus olevat kutsetega üritus).

Ja ongi kõik. Järgmine FIBIT siis äkki jälle.

Monday, October 5, 2009

New pair of fav earrings.

Juba laupäevast saati olen tahtnud ka siin jagada oma rõõmu - Moeturult leidsid endale uue kodu ühed nii vinged kõrvarõngad, et ma nädalaega vähemalt ei taha midagi muud kõrva panna. Ja peale selle, et nad superägedad välja näevad (ja pidevalt komplimente saavad) on neil ka väike 'roheline' märk küljes.
Ehk siis, lubage tutvustada - minu uued ReUse Republicu kõrvarõngad:



Nii lemmmikud.

Sunday, October 4, 2009

The future is quite bright.

Tänane postitus siis Future Fibitist. Kuna just see show oli kõige enam minu vastutusel, siis tunnen erilist kohustust oma blogi vahendusel saata välja kiidusõnad noortele disaineritele. Ma mäletan, et igasugustel kooli moeshowdel on alati suhteliselt ulmed asjad lavalaudadele läinud, aga täna oli tase ikka tunduvalt parem. Aplaus neile, eks.



Suur aplaus muidugi ka võitjale, aga isiklikult armusin ma hoopis teise kollektsiooni ja kui ei oleks nii hulluks sebimiseks lava taga läinud, siis oleksin äkki jõudnud disainerilt ühe kleidi eksemplari nõuda. Samas kontaktid on ju kõik mul alles .. Nimelt siis Merilin Heinsoo kleidid olid nii lihtsad ja lihtsalt nii ilusad, et mu silm lausa puhkas neid vaadates. Eriti just ühte vaadates (kahju, et paremat pilti täna õhtuks veel kuskil üleval ei olnud):



Just loved it.
Vahvaid asju leidus muidugi veel ja isegi, kui mõni oli natuke liiga future, siis selliseid asju oli ikkagi äge vaadata (eriti veel sellise lavashow raames).

Saturday, October 3, 2009

Oh, Dolly!

Hoiatan juba tulevikuks ette, et minu FIBITi postitused ei tule kohe kindlasti just kõige loogilisemas järjekorras, aga neid postitusi tuleb veel ja veel ja need hakkavad tulema siis, kui mul esmaspäevast alates tekib rohkem aega, et kodus peale lihtsalt ööbimise ka blogi jaoks aega leiduma hakkab.
Aga täna ruttu-ruttu, ennem, kui pean tagasi jooksma Viru Keskusesse, ütlen üht - o m g see Tallinn Dolls!



Ma paraku tervet etendust ei näinud, sest kuna showd tulid kõik nii järjest kisus vahepeal veel hullumajasemaks kui muidu (sest noh, backstage ongi üks tore moega ülimalt hästi varustatud hullumaja). Aga kuskilt keskelt alates olin ilusti jälgimas. Ja mis ma oskan öelda - wow! oskan öelda. Mitte et ma kahtleks Tallinn Dollsi disainerite andekuses, aga ma ootasin midagi .. mitte nii head. Kuid nii nagu modellid (või näitlejad, lauljad ja kes kõik veel seal olid) lavale tulid nii ma ikka vaatasin 'Hmm, seda kannaks seal, seda seal ..'. Ehk siis - kui etendus oli läbi, siis plaksutasin ma ikka 'like I mean it'.
Kuna paraku mu enda fotokas oli kuskil Viru Keskuse all laos, siis oma lemmikute look'ide edastamiseks laenan Delfi fotograafide pilte. Aitäh.

















Väga fab.

Friday, October 2, 2009

Backstage manager assistant.

Ehk siis läheb lahti. FIBITit mõtlen. Esimest korda elus backstage'is. Mind igat võimaliku pidi hoiatatud, kui hulluks võib seal olukord minna, aga excitement on laes nii et vähe ei ole. How bad can it be? I guess we'll see.



Ma olen kindel, et järgmise kolme päeva jooksul ma päevavalgust igatahes ei näe. See eest näen ilmselt üleliia palju igasugust muud lava, meigi, lavataguse valgustust. Kohaneja nagu ma olen, võin ka sellega leppida.