Kui nüüd reisijuttudest välja tulla ja minna ajas natuke tagasi minu viimasesse tööpäeva, siis mul oli tõsiselt raske oma emotsioone tagasi hoida, kui Mosaic'i nais-meeskond üheskoos minu ette ilmus, kaasas mannekeen ja pea kahemeetrine pildimälestus ühisest veebruarikuu õhtupoolikust vanalinna fotostuudios.
Mannekeenist olin ma mõelnud juba ammu, kuid alati "nice to have" toonis ja isegi kõva häälega sellest rääkimata. Seega oli minu üllatus topeltsuur, kui see nurga tagant välja toodi ja öeldi, et see ongi mulle, päriselt.
Ja kõigi liikmetega suur foto on lihtsalt nii eriline, et seda on lausa raske sõnadesse panna. Head ajad ja parimad mälestused.