Postcard from Australia.

Ühest äärmusest teise, meeletute kontrastidega ja igal sammul ahhetades. Hakka või ise ennast sellise seiklemise peale kadestama.

Summertime.

Kõrvetav päike, lainetav ookean ja palm palmipuu otsa. Lisada üks plumeeria õis juustesse ja suvi võib minu poolest alata.

I made it!

Pärast nelja lennujaama, kahe päeva jagu pardatoitu, kõige võimatumaid magamisasendeid, metsikutes kogustes Modern Family't, Big Bang Theory't, Simpsoneid ja paari halba komöödiafilmi - olen ma lõpuks Sydney's! Olgu tänatud anonüümsed veinid ja neid tasuta pakkuvad pardateenindajad - teieta poleks ma seda üle elanud.

Packing like a maniac.

Kui kummaliselt harjumatu ja ebaloogiline on (eriti) lumisel jaanuaripäeval oma suveriiete välja otsimine ja kahenädalase puhkusegarderoobi planeerimine. Talvisest Eestist soojale maale pole ma põgenenud juba jumal-teab-kui-ammu (või kas olen üldsegi?).

Sihtkohaks on siis kokku äkki 23-tunnise lennureiside jada kaugusel asuv Austraalia rannik. Väga perekondlik ettevõtmine ja ei jää üle muud kui loota, et Tallinna lennujaam nüüd oma väljumisgraafikuga alt ei vea (ja kui veab, siis kindlasti te veel kuulete sellest).

Ja maniakaalsus ise seisneb selles, et lennuk väljub juba homme. Ja mul ei ole kohvrit.

New year, new scarf.

Oma kahe meetri jagu soojust, pehmust ja helgemat tooni.