ERKI, ERKI, kõik räägivad ERKIst, räägime meie ka siis ERKIst.
Sajandi suurimat (vähemalt selle blogi piires) ülestunnistust tahate kuulda? See oli minu esimene ERKI moeshow. Šokeeriv, kas pole. Tegelikult siiski mitte ja ma olen enam kui kindel, et neid esimesi suuri moesündmusi hakkab mu ellu igalt poolt üha enam siginema.
Mulle ERKI moeshow meeldis. Mulle ei meeldinud auk minu sukapükstes, kangestunud tagumik ja laulev Jeesus, aga ERKI moeshow mulle meeldis.
Ma läksin kohale ootuses näha midagi umbes sama hullu, kui olid EKA 3nda kursuse naha näomaskid või Marta Konovalova kummist paunad (siiralt vabandan oma sõnakasutuse poolest).
Selle asemel nägin ma pea igas kollektsioonis midagi, mille kandmise puhuks oleksin valmis isegi välja mõtlema sündmuseid stiilis Facebook'i Wear a Dress Day. Ilusaid asju jagus!
Aafrika valge, Thelema 93, Take Time to Play, Nr. 1, Reshuffle forms, MUST, Dust .. on need kollektsioonid, mis jätsid sügavama mulje. Need, kes teavad, need teavad (enamasti siis need, kes kohal olid). Emotsioonid ei ole enam nii tugevad ja värsked, kui nad seda laupäeval olid, seepärast piirdungi lihtsalt ja puhtalt ainult nende nimetamisega (kuid samas ka kinnitan, et kohapeal, viipekeele ja suure aplausiga, edastasin oma vaimustust piisavates kogustes).
Ehk siis üldjoones kurtmiseks põhjust ei leia ja detailidesse ei lasku, vaid jään kogu üritust ja ettevõtmist heade sõnadega meenutama.
Ja ilmselgelt - järgmine aasta jälle!
