I like that it's red.

And spicy.

Aga üldjuhul Põhja-Tallinna kandekeskuses ühe ajakirja pärast käia ei meeldi. Eriti, kui põhjuseks on see, et oma volüümikuse tõttu kõnealune Vogue lihtsalt ei mahtunud postkasti.

Black clutch.

The classic, the basic, the timeless.

Ja kuna ma suutsin ühe sellise konkreetselt ribadeks kanda (ja kui järsku puudub varustusest üks lihtne must peokott, siis ikka üldse ei meeldi), sai asutud tegutsema ning selle tulemusena on mul nüüd uuem ja suurem ümbrikukujuline kaunitar, mida meelsasti ribadeks kanda.

Peab meeldima.

Yes, yes and yes!

Sellest ma räägingi!

Kahe käega poolt ja mida suurem ja uhkem, seda rohkem rõõmu on. Isiklik varu on veel küll väike, aga igati tubli ning kui mu järgmine T-särgi ostmise tuur peaks taaskord mõne taolise kaela kaunistava ehtega lõppema, siis saagu nii.

Kaelakeed pärit (loetletuna eespoolt tahapoole) Gina Tricot'st, Asos'est ja Asos'est.

Something white and something black.

Tuleb välja, et päevasel ajal on mu magamistuba vägagi valge. Ning eriti mustana mõjub sellel lihtsaimast lihtsam T-särk ja uus saak massiivsete kaelakeede maalt.

T-särk sai soetud puhtalt põhjusel I-have-this-one-in-white-and-it-is-so-perfect-that-i-had-to-have-it-in-black-too. Ja kaelakeele oli mul lihtsalt väga raske ära öelda. Uskuge mind, ma proovisin.

'In sickness and in health' does not apply to this blog.

Ehk kui tervis on väga-väga läinud, siis on paratamatu, et ka blogindus läheb nädalasele stand-by süsteemile.

Õnneks aga on tervis nüüdseks naasmas ja tunnen siirast rõõmu, et kõik meeled on samuti töökorda saamas. Eriti just need, mida siinses moekeskkonnas kõige enam vaja läheb.