Minu blogimise alguses tehtud eputus 'õnneks on mul piisavalt vaba aega' ei taha enam üldse paika pidada. Eile tulin väsinuna (ja näljasena) koju ja tahtsin lihtsalt vedeleda ja lugeda ajakirju. Ma jõudsin läbi lapata umbes poolteist tükki, kui juba pidin jooksma autosse, mis maja ees ootas. Koju jõudsin .. mm .. hilja. Ja täna - pühapäeval, mis ongi ametlik vedelemise-logelemise päev - on mul jälle tegemisi elueest.
Mul on tunne, et mu ajakirjad vaatavad mulle kutsika pilguga otsa ja nuruvad tähelepanu. Chaneli biograafia on juba nädalaega sama kurvalt aknalaual lugemisjärge oodanud. Je suis désolé, Coco.
Ma tean, et homme tuleb jälle kiire päev, sest mu vanemad suunduvad teisipäeval kuuma päikese alla ja see tähendab, et ma pean terve päeva emaga võitlema, et ta poolt minu riidekappi kaasa ei haaraks. Mitte, et ma kade oleks, aga mul on ka vaja nädalaega milleski riides käia.
Igatahes nüüd siin kurtmise asemel hakkan parem tegutsema ja nii saan suurema tõenäosusega oma ajakirjade ja raamatute kallale asuda ennem, kui uued välja tulevad või pean jälle hakkama telefoni teel raamatute tähtaja pikendamist nuruma.
No comments:
Post a Comment