Ühelt poolt tahaks hulluda puhtalt seetõttu, et maailmas tehakse ikka igasugu viguritega kaelakeesid, teiselt poolt aga, et ei tulnud sellepeale, kui raskeks võib kujuneda siniste kivikestega kaelakeest loobumine. Kuid loobutud-kingitud ta sai ja nähes seda suur rõõmu kingi vastuvõtja näost, siis ei ole kahtlustki, et see oli igati õige käik.
Kujutan ette, et võisin ise umbes samasugune olla, kui eelmisel nädalal praktika lõpetamise puhul Ivo Nikkolo kingituseks-tänutäheks saadud mantliga mööda Baltika kvartalit keksisin.
Kingituste vahetamine on tore ja olengi alati arvanud, et parim kingitus on see, mida (ilmselt kadedusest) ära kinkida ei taha.
Samas saan ennast õnneks lohutada veidi kahvatumaga (kuid stiilipunktides võrdväärse) köie-kaelakeega. Ja pärit on see nagu ikka - Asos.com'st.
Hei:) mis sa edasi plaanid teha pärast praktika lõppu?:)
ReplyDeleteHei! .) Plaanid on praegu täiesti lahtised. Üks variant on, et jätkan põhitööhaga Baltikas, aga teises brändis, või kui sellega ei peaks õnneks minema, siis jätkan edukalt oma praegusel töökohal ja jätkub usin kõrvalt projektide tegemine. Ei teagi, kumb see parem variant on .)
ReplyDelete