Oi, kuidas tahaks, et selline tumedam beežikam, igati lihtsa kujuga ja kõikide minu lemmikvärvidega kokkusobiv käekott satuks nii muuseas minu omandusse. Täiesti muuseas.
Ei ole lihtsalt võimalik, et sellist täiesti suvaka välimusega asja ainult Marc Jacobs teeb. See näeb nii nõuka välja, et tasub Kadaka turule vaadata. Või lihtsalt ebaysse. Miks maksta palju millegi eest, mille disain on nii lihtne, kui üldse olla saab ja mille tootmine ilmselgelt väga kulukas ei ole.
Firmamärk/disainerinimi ongi ju see, mis müüb. Sellepärast kõrgem moetööstus(mitte H&M jms.odav kiirmood) elus püsibki, küllaltki mittekantavat haute couture'i või konkreetseid runway esemeid ei saa endale ju lubada põhimõtteliselt mitte keegi. Olen ka ise moehuviline, kuid vaatan seda pigem kui kunsti, oma kuupalka brändiriietele ei kuluta ning leian, et brändikultus on natukene kurb ja raskematel puhkudel lausa murettekitav sõltuvus. Naisel võiks surres olla muud kui kuhi kingi ja riideid a'la Imelda Marcos.
PS-see polnud suunatud kui rünnak blogikirjutajale, kes tundub tõeliselt tore ja andekas inimene, pigem niisama hilise õhtutunni mõttekäigud, mida soovisin jagada ajendatuna esimesest kommentaarist:)
Rünnakuna ei võtnud .) Ja sellised mõttekäigud on igati teretulnud. Arutletava teema osas olen ise üsnagi kahe vahel. Loomulikult võib imelisi (ja tundmatuid) asju leida siit-sealt. Mul on trobikond sõbrannasid, kellel õnnestub see eriti hästi! Ma ise nii osav ei ole ja isekusepisik mu sees tahab tihtipeale, et uus moevidin oleks uus ja ainult minu oma. Aga mitte tingimata suurest moemajast pärit. Teisalt aga on mul raske teatud disaineresemete aura suhtes täiesti ükskõikseks jääda. Õnneks aga piirdub see tihtipeale puhta imetlusavaldusega mõne disaineri suunas (või ongi see konkreetne ese ise lihtsalt nii suurepärane). Kiidetud DVFi kollektsioonid, sest Diane von Furstenberg juba ise tundub (loetud-nähtud materjalide põhjal) olevat lihtsalt ülemõistuse võimas naisterahvas ja Marc Jacobsi beež kotike, sest Marc Jacobs on parimas võimalikus mõttes lihtsalt üks hull mees ja tegelikult ka see käekott lihtsalt jubedalt meeldib. Näiteid tuleks kindlasti veelgi, aga arvan,et enamvähem sai minu mõttesuunast pildi juba ette. Ja reeglit kinnitavad erandid, mis mu riidekappi jõudnud on, on siiski soetatud üsnagi läbimõeldult ja ikkagi nii, et ka üüriraha oleks õigel päeval olemas .)
Oi, kuidas tahaks, et selline tumedam beežikam, igati lihtsa kujuga ja kõikide minu lemmikvärvidega kokkusobiv käekott satuks nii muuseas minu omandusse.
Marc by Marc Jacobs leather envelope clutch.
Ei ole lihtsalt võimalik, et sellist täiesti suvaka välimusega asja ainult Marc Jacobs teeb. See näeb nii nõuka välja, et tasub Kadaka turule vaadata. Või lihtsalt ebaysse. Miks maksta palju millegi eest, mille disain on nii lihtne, kui üldse olla saab ja mille tootmine ilmselgelt väga kulukas ei ole.
ReplyDeleteFirmamärk/disainerinimi ongi ju see, mis müüb. Sellepärast kõrgem moetööstus(mitte H&M jms.odav kiirmood) elus püsibki, küllaltki mittekantavat haute couture'i või konkreetseid runway esemeid ei saa endale ju lubada põhimõtteliselt mitte keegi. Olen ka ise moehuviline, kuid vaatan seda pigem kui kunsti, oma kuupalka brändiriietele ei kuluta ning leian, et brändikultus on natukene kurb ja raskematel puhkudel lausa murettekitav sõltuvus. Naisel võiks surres olla muud kui kuhi kingi ja riideid a'la Imelda Marcos.
ReplyDeletePS-see polnud suunatud kui rünnak blogikirjutajale, kes tundub tõeliselt tore ja andekas inimene, pigem niisama hilise õhtutunni mõttekäigud, mida soovisin jagada ajendatuna esimesest kommentaarist:)
Rünnakuna ei võtnud .) Ja sellised mõttekäigud on igati teretulnud.
ReplyDeleteArutletava teema osas olen ise üsnagi kahe vahel. Loomulikult võib imelisi (ja tundmatuid) asju leida siit-sealt. Mul on trobikond sõbrannasid, kellel õnnestub see eriti hästi! Ma ise nii osav ei ole ja isekusepisik mu sees tahab tihtipeale, et uus moevidin oleks uus ja ainult minu oma. Aga mitte tingimata suurest moemajast pärit.
Teisalt aga on mul raske teatud disaineresemete aura suhtes täiesti ükskõikseks jääda. Õnneks aga piirdub see tihtipeale puhta imetlusavaldusega mõne disaineri suunas (või ongi see konkreetne ese ise lihtsalt nii suurepärane). Kiidetud DVFi kollektsioonid, sest Diane von Furstenberg juba ise tundub (loetud-nähtud materjalide põhjal) olevat lihtsalt ülemõistuse võimas naisterahvas ja Marc Jacobsi beež kotike, sest Marc Jacobs on parimas võimalikus mõttes lihtsalt üks hull mees ja tegelikult ka see käekott lihtsalt jubedalt meeldib. Näiteid tuleks kindlasti veelgi, aga arvan,et enamvähem sai minu mõttesuunast pildi juba ette.
Ja reeglit kinnitavad erandid, mis mu riidekappi jõudnud on, on siiski soetatud üsnagi läbimõeldult ja ikkagi nii, et ka üüriraha oleks õigel päeval olemas .)