24-hour art.

Vanamoeline või mitte vanamoeline, mulle meeldib näitust vaatamas käia galeriis.

Ütlen seda tegelikult üldse mitte paha pärast, vaid sellest õhutatult, et Anu Samarüütel-Longi näitus 'MÄRTS, APRILL, MAI...' sai läbi lapatud umbes minutilise ajakuluga. Ja kuna tegemist on ülivõrdes andeka moeinimesega, siis oleksin lihtsalt tahtnud kauem (ja pigem reaalselt) tema joonistustest ümbritsetud olla.

Ma olen võimeline aru saama, et e-näitusi korraldades on mõeldud e-külastajate mugavusele ja äkki poleks ma päris galeriisse seda näitust vaatama jõudnudki (nagu juhtus Herkki-Erich Merila omaga), kuid olgem ausad, arvutihiirt alla kerides kunsti vaadata ei ole ikka päris see.
Modernsemad inimesed saavad oma ülevaate näitusest siit (ja lugege kindlasti läbi ka sissejuhav tekst).

Et lõpetada aga ilusama sõnaga, siis joonistused ise on oma näituskohale vaatamata igati kiidusõnu väärt ja kujutavad endast täpselt seda, miks moeillustratsioonid on saanud mu suureks nõrkuseks. Ja selle lühikese ajaga eriti silma jäänud tükid said selle tõestuseks ka siia kirjaridade vahele poetatud.