Nagu eelnevalt mainisin, siis Milanos olime me tegelikult viiest reisipäevast umbes kolm ja pool. Ja selleks poolikuks päevaks otsustasime hüpata rongile, et sõita kõigi poolt kõvasti kiidetud Como järve äärde.
Ütleme nii, et looduslapsel minu sees oli tol pühapäeval ikka tõeline pidupäev. Nii see kipubki minema iga kord, kui ühele pildile satuvad sinisemast sinisem taevas, mitte vähem sinisem veekogu ja seda ümbritsev mägede posu - ahhetamist jagub terveks päevaks ja kauemgi veel.
Uskumatult kaunis koht ja terve reisi parimad viis tundi!
No comments:
Post a Comment