Ma ei ole päris kindel, millal täpselt mu arvutisse esimene ‚outfits’ kaust ilmus. Kuidagi meenub, et seal oli palju pilte ülimalt kõhnunud Nicole Richie’st. Seega võis see aasta olla 2006. Samal aastal sattusin suveks ka Londonisse ning sealt sai sõbranna eeskujul alguse agressiivne ajakirjade lõikumine.
Alguses valisin välja pilte, mis olid minu jaoks lihtsalt ilusad, ägedad, kadedust tekitavad. Hiljem avastasin, et mingi osa pilte hakkas justkui korduma. Värvid, sarnase lõikega pluusid, sarnases stiilis ehted, käekotid ja loomulikult ülisuured päikeseprillid. Pikka mõtlemist antud kohal ei olnud – olin leidnud stiili, mida omaks võtta. Tol ajal olidki minu huviorbiidis Nicole Richie, Lindsay Lohan, Mischa Barton. Hiljem muidugi tuli välja, et selle kõige eest vastutas Rachel Zoe, kuid tol ajal uskusin siiralt, et need 3 ongi lihtsalt kõige stiilsemad staarid LA-s. Natuke naiivne 19-aastase kohta, aga andestan endale.
Tollest ajast ei ole säilinud just palju, kuid mõni stiilinäide siiski:
Aastaks 2009 Lindsay Lohan muutunud suhteliselt räbalaks, Mischa Bartonist ei saa ma enam üldse aru ning Nicole Richie kasvatab oma lapsi, nii sündinud kui sündimata (samas tema on neist kolmest 'kõige paremini säilinud' ja aegaajalt üllatab ikka oma väljanägemisega). Uued ajad toovad aga uusi tegelasi. Ja neid uusi tegelasi ei ole vähe. Lauren Conrad, Olivia Palermo, Erin Lucas. Tüdrukud Gossip Girl’i ja naised Ugly Betty sarjast. Ja kuulsate-rikaste kõrval löövad üha rohkem särama inimesed tänavalt, kellele lihtsalt on seda stiilitunnetust kulbiga antud. Olgu siinkohal tervitatud Lookbook. nu, millest on saanud minu vaba aja röövel nr 1.
Kui läks juba nimede nimetamiseks, siis toon välja ka paar suvist näidet:
Lauren:
Olivia:
Erin:
Loomulikult on näitamisväärseid pilte ja nimetamisväärseid nimesid veel palju. Ja suvigi hakkab läbi saama ja peaks hakkama mõtlema sügise peale. Lihtsalt tahtsin näidata, kust on tulnud minu suur armastus õhuliste pluuside, kitsaste teksade ja kõrgete kontsade vastu.
Janice Dickinson’i esimest raamatut lugedes jäi mulle kõige enam meelde ütlus ‚Fake it, till you make it’. Eks minagi alguses lihtsalt otsisin huvitavaid riiete-ehete kombineerimisviise ja jäljendasin seda, mis mulle meeldis. Nüüd tundub mulle, et hakkan jõudma ‚make it’ perioodi. Valin ise, sobitan ise. Näen ise, mis näeb hea välja ja saan komplimendid iseenda arvele kirjutada. See aga ei tähenda, et loobun ajakirjade, veebilehtede, blogide ja kõige muu sirvimisest. No way. Seal on liiga palju huvitavat materjali. Minu stiil ei ole ekstravagantsus kuubis, kuid see ei tähenda, et sellised inimesed mind täiesti külmaks jätaksid. Siinkohal teeksingi kummarduse kõigile julgematele ja piisavalt ükskõiksematele kui mina. Ma arvan, et niimõnigi teab, mis inimestele ma vihjan. Neile, kes jäävad eriliselt silma kohvikus, tänaval, televiisoris või veebis (ja isegi kui see kirjeldus oli liiga umbmäärane, siis tulevastes postitustes läheb asi selgemaks). Nüüd ma aga kummardan.
No comments:
Post a Comment