PÖFF selja taga, moefilmid nähtud, muljed jagatud, Kumu auditooriumi limiit mõneks ajaks täis. Montonile suured-siirad tänusõnad!
Lugejatele olgu täpsestuseks öeldud, et filmide arvustamisega ei ole ma tõsisemalt varasemalt väga tegelenud. Seepärast saidki postisused olema ühed lihtsad uitmõtted. Ei vaevunud ma filmi ümberjutustamisega, ei filmi tehniliste detailide ega võidetud auhindade nimetamisega. Seda võis igaüks ise lugeda-otsida-uurida.
Seega loodan, et Montoni inimesed väga ei pahandanud, et sellise inimese filmiseanssidele saatsid. Sellise uitmõtleja.
Ühe korraliku kokkuvõtte juurde kuulub muidugi ka filmide paremusjärjestus. Veel enne esimest moefilmi panin paika plaani oma edetabel koostada, kuid peale viite filmielamust ei olnudki see enam nii lihtne ülesanne. Filmid olid valitud väga hästi ning võibolla ei peakski pingerida tegema. Aga kui endale juba lubatud sai .. siis kuidagi moodi võiks oma eelistuse ära nimetada.
Dokumentaalfilmide kategoorias võitis vaieldamatult 'September Issue'. Punkt ja hüüumärk. Ei mingit kahtlust. Keerulisemaks läks asi aga just mängufilmidega ning kuigi ma hõiskasin juba ära, et 'Rage' oli number üks, siis peale mõningat mõtlemist-kaalumist-meenutamist, ei olnud ma enam selles nii kindel. 'Coco enne Chanel'i tahaks panna esikohale juba puhtalt sellepärast, et tegemist on ju Chaneliga! 'Moevennad' tõid minu ülimalt väsinud ja uimasele kehale jällegi elu nii sisse, et juba see on niimõndagi väärt. Ja 'Raev' .. oli lihtsalt .. hullumeelne.
Seega jätangi esikoha jagamisele. Just like that. Lihtsamast lihtsam väljapääs. Mõnikord täiesti lubatud.
No comments:
Post a Comment